ITSPEA2026

  Lehe lugemine pole ehk eriti enam populaarne, kuid mõned ajalehed on suutnud väga edukalt oma sisu ümber disainida teise formaati.  Mind on alati lummanud New York Times'i poolt tehtud lühivideod, videoesseed või intervjuud, mida aeg ajalt Instagramis, Tiktokis või YouTubes kohata saab, kus neil on väga edukad kanalid. Meelde tuleb selgelt üks videoessee, kus seletati tuumapommi kukkumise järgseid hetki (video link allpool). New York Times jätab oma teistel platvormidel postitatud sisu täpselt oma käekirjaga: elegantne, puhas, samas on sisu väga haarav ning tihti, eriti "Opinion" kanalil, räägivad nad tõeliselt eluliselt või hetkel poliitilisel maastikul põlevatest teemadest millele hädasti vaja tähelepanu pöörata, olgu see sõda või muu kriis. Ehk peale arvamuslugude on ka seal sees faktid ning hariduslik külg mida on hea vaadata ja tore, et faktipõhine, kriitiline ja vajalik sisu postitatakse. Oskuslikult kasutatakse visuaale mis on tänapäeva meedias tähelepanu saamise...

Interneti algusaegadest on palju muutunud, kuid märksõna "e-post" või selle mõte on üks asi, mis tuli et jääda. 1971 arendas Ray Tomlinson ARPANETis e-posti süsteemi: kui enne sai ainult samale arvutile sõnumit jätta, sai seda teha nüüd ühendatud arvutite vahel. Sündis ühtlasi ka @-märgi kasutus meilis, selle järgi teavad tänapäeval kõik, millega on tegu. Aegamisi kujunesid e-posti protokollid tehnilisteks standarditeks. Seda proovis isegi Inglismaa kuninganna Elizabeth 2 (1976), ning juba kaua aega on olnud e-post eriti formaalse ja professionaalse suhtluse aluseks, või kui on vaja vahetada muud sorti mitte mõttetut infot, mida alati siiski spämmi näol piisavalt leidub. Ehk, interneti laialdasema leviku ajal 90ndtel oli juba e-posti tehnoloogia koos protokollidega kasutajatele töökõlblik ning teenused YAHOOst Google'ni muutsid selle universaalselt populaarseks. World Wide Web'iga peaaegu paralleelselt arenes nüüdseks peale mõne säiliva entusiasti poolt hallatud serve...

  Revolutsioon IT maastikul Mõelda elust ilma veebivõrguta on praegu puht absurdne, peale inforohkuse ning ühendatuse kaoksid ka paljud asjad mida peame triviaalseks – veebilehed, e-kaubandus, pilvekeskkonnad, internetipangad. Kuid kui Tim-Berners Lee poleks 1989. aastal World Wide Web'i leiutanud, kuidas me tänapäeval toimetaksime? Ei saaks teha internetitellimust Amazonist, vaadata Youtube 'i, postitada sotsiaalmeediasse  ning see on alles kõige väiksem mure. See leiutis oli revolutsiooniline nii tehniliselt kui ka sotsiaalselt, võimaldades ühiskondlike kui ka tehnoloogiliste trendide kasvu ja arengut.  Oma ajast ees fiasko Tänapäevaste telefonide huvitavaid eelkäijaid on mitmeid, kuid kindlasti ei saa märkimata jätta 1993. aasta suvel välja tulnud Apple'i Newtonit. Käekirjatuvastus, kirjutamise võimalus, ARM protsessor, puutetundlik ekraan? Kõik kõlas hästi, kuid 700-900$ vahemikus hind polnud tavakodanikule mõeldav ning peale selle ei töötanud ka tähelepanu keskpunkti...