ITSPEA2026

 Mitte kõige ideaalsema kasutatavuse näiteks veebis võiks tuua lehekülje Harno. Mäletan juba põhikooli ajast, kuid  ka gümnaasiumi ajast seda, kui sai üritatud vaadata eelmiste aastate eksameid, kuid Harno leheküljel oli nii palju muid valikuid kuhu uppuda ja polnudki nagu konkreetset rippmenüüd, kust valikuid leida. Selle kasutajaliides on segane, seal pole liiga palju valikuid, kuid kohati polegi ikoone peale teksti, mis aitaksid mõista leheküljel navigeerimist. Ergonoomika ja kasutatavus on sellel lehel kehv.  Desktop formaadis on Harno veebileht parem ning seal on isegi rippmenüü, kuid telefoni formaadis seda pole ning seal on selle kasutamine eriti ebamugav. Minu arvates pole  selle UI/UX disain eriti intuitiivne ning on ummistunud teksti ja infoga. Liikumine sellel lehel on pigem segane. Kasutajakogemus mitte eriti positiivne, pigem frustreeriv.  Positiivseks näiteks võib tuua kogemuse leheküljega Sketchfab ning selle analoogidega, kust midagi otsida saab...

 Blender on avatud lähtekoodiga tasuta 3D tarkvara, mis loodi 1994. aastal. Selle põhiline arendusmudel on turu mudel (bazaar), see kasutab avatud lähtekoodi, GPL litsentsi ning arenduses osalevad kogukond kui ka Blender Foundation organisatisioon. Blender Foundation on arendust juhtiv mittetulundusorganisatsioon. Arendus toimub avalikult ning igaüks saab panustada näiteks Addon-ide näol. Blenderi areng toimub versioonide kaupa, pole lõplikut versiooni sellest tarkvarast, vaid lihtsalt uusim versioon. Funktsioone lisatakse ning täiustatakse järk-järgult. Peamine ärimudel on annetustel põhinev. Pürgides olla konkurentsivõimeline tasuta 3D tarkvara tööstuses, kus enamik tarkvarasid on kallid ning suletud koodiga, toetub Blender tugevalt kogukonna toetusele. Samuti on Blenderil eraldi rahastusprogramm, Blender Development Fund. Ka suurettevõtted, kelle tööstus palju Blenderile toetub, sponsoreerivad seda, välja võiks tuua NVIDIA, AMD ja Epic Gamesi. Lisaks pakub Blender Foundation te...

  Eben Mogleni 1999. aasta artiklist Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright Nõustun väitega, et kood pole ainult masinatele, vaid ka inimeste omavaheline viis midagi edasi anda. Arendajad peavad mõistma teiste kirjutatud koodi ning osa koodist polegi arvutile vajalik, see on just inimeste pärast seal, nagu kommentaarid. See on oluline ja tõene, sest arendus on tõesti suurelt osalt koostöö inimeste vahel, mis läheb sedavõrd ladusamalt kui inimesed ka üksteist ja üksteise koodi mõistavad.  Järgmiseks väitis autor, et vabavara panustab intellektuaalomandi kadumisse, sest tarkvara kopeerimine on tasuta ning see loogika klapib hästi tarkvara valdkonnas. Siiski, intellektuaalomandi süsteemi kuuluvad mitmed erinevad valdkonnad millele seda loogikat ei saa laiendada, see on natuke ekslik. Samuti majanduslikult kaitsevad firmad oma autoriõigusi jõuliselt ning nende kadumine pole nii must valge. 

 Facebooki 2004 aastal loonud Mark Zuckerberg on tuntud IT juht. Ta on viinud firma läbi erinevate etappide. Ta on palju investeerinud VR tehnoloogiatesse ning sellega muutus ka kogu ettevõtte Meta Platforms nimeliseks. Seetõttu võib teda kirjeldada kui arengumootorit. Ta investeeris palju VR-i ning jätkas isegi siis kui VR polnud enam nii populaarne kui ta varem oli. Üks Nvidia asutajatest ning praegune juht Jensen Huang on tuntud arengu poolest millest ta ettevõtte läbi on toonud. Nvidia alustas videomängu graafikakaartide tegijana ning seda on ta ka praegu, kuid (kahjuks) üha vähem. Ta on palju panustanud AI arengusse ning muutnud firma juhtivaks AI riistvara tegijaks ja arendajaks. Tedagi peab seetõttu kindlasti nimetama arengumootoriks. Samuti võiks kutsuda teda mentoriks, Huangil on inseneriharidus ning tihti seletab ta lahti erinevaid teaduslikke mõtteid olgu see konverentsidel või podcastides. 

 Klassikaline kõrgharidus on rohkem orienteeritud teoreetilisele ning akadeemilisele põhjale ning võiks öelda, et see tuleb kasuks rohkem kui minna mingisse uurimisvaldkonda, näiteks tehisintellekt. Siiski hinnatakse kõrghariduse pabereid nende sügavama põhja eest mida need inimesele annavad.  Valdkondades, kus oskused on olulisemad kui "teoreetiline" baas, hinnatakse kutsehariduse pabereid üha rohkem. Mõni inimene ei soovigi rohkem akadeemilist tööd, vaid eelistab praktilist külge kus on oluline lahendused ning töö enda käigus õppimine. Kutseharidust võiks eelistada praktilistel töökohtadel kus pole nõnda palju tööga kaasnevaid kohustusi mis nõuaksid näiteks sügavamaid teadmisi, mida omandatakse pigem kõrghariduse tasemel (analüüs, matemaatika jne), või kui inimene teab mis on tema kutsumus, saab ta kohe minna sellealaseid teadmisi omandama, mitte rohem laiemat haridust.  Sertifikaadid ning erialased kutsetunnistused võiks olla pigem juba töötavatele või mingit haridust ...