8. Nädal, IT proff

 Klassikaline kõrgharidus on rohkem orienteeritud teoreetilisele ning akadeemilisele põhjale ning võiks öelda, et see tuleb kasuks rohkem kui minna mingisse uurimisvaldkonda, näiteks tehisintellekt. Siiski hinnatakse kõrghariduse pabereid nende sügavama põhja eest mida need inimesele annavad. 

Valdkondades, kus oskused on olulisemad kui "teoreetiline" baas, hinnatakse kutsehariduse pabereid üha rohkem. Mõni inimene ei soovigi rohkem akadeemilist tööd, vaid eelistab praktilist külge kus on oluline lahendused ning töö enda käigus õppimine. Kutseharidust võiks eelistada praktilistel töökohtadel kus pole nõnda palju tööga kaasnevaid kohustusi mis nõuaksid näiteks sügavamaid teadmisi, mida omandatakse pigem kõrghariduse tasemel (analüüs, matemaatika jne), või kui inimene teab mis on tema kutsumus, saab ta kohe minna sellealaseid teadmisi omandama, mitte rohem laiemat haridust. 

Sertifikaadid ning erialased kutsetunnistused võiks olla pigem juba töötavatele või mingit haridust omavale inimesele, need pakuvad kindlale, rohkem spetsiifilisele alale õpet mis ei kesta nii kaua kui kõrg- või kutsehariduse omandamine. Seda võiks omandada kui otsida eelist või arendada oma juba olemasolevaid oskusi, või siis enne hariduse omandamist teha algajakursuseid. Kutsetunnistused pakuvad head viisi oma oskuste kinnitamiseks kui minna "entry-level" töökohtadele. Samuti on need hea viis kuidas isegi karjääri tehes üleval hoida elukestvat õpet, pidevalt ennast täiendades. 

TTÜ IT Kolledži roll võiks siinkohal olla kõrghariduse pakkumine, mis sisaldab ka rohkemaid praktilisi väljundeid ning kogemust kui ainult kuiv teooria ning lisaks aitamaks õpilasel luua tööalaselt olulisi tutvusi. See aitab tudengil tööturule lihtsamini sisse saada ühtlasi kaasa andes siiski korraliku akadeemilise baasi, mis kõigil kõrgharitud inimestel võiks olla.