4. Nädal, Info- ja võrguühiskond

 Jälgimiskapitalism ehk andmete kogumine ja müümine on maailmas hetkel suur teema.

Euroopas ning ka Eestis kehtib GDPR, ehk isikuandmete kaitse üldmäärus, mille eesmärk on üksikisikute andmeid kaitsta kui neid erasektor töötleb. Eestis enim kasutatud platvormid mis päriselt ka Eesti omad on, on riiklikud infosüsteemid, nt eesti.ee. Mina ise pole eriti täheldanud või olnud mõjutatud jälgimiskapitalismi poolt just Eestis. Enamasti märkan seda suurte tehnoloogiafirmade tasandil. Facebook, Instagram, Google jne.

 

See on teada, et tihti kasutajate andmeid müüakse, proovitakse saada rohkem raha kasutajate aja ja tähelepanu pealt, võita neid üle oma platvormile ja pakkuda neile võimalikult palju suunatud reklaame. Seda olen ise tähendanud palju, et kui otsin e-poest üht toodet hakkab seejärel YouTubes, Instagramis, Facebookis ja Google veebilehti külastades kohe ainult nendest asjadest reklaame tulema. Seda nähtust kutsutakse märksõnaga "retargeting", üks jälgimiskapitalismi põhiosasid. 

See on strateegia mispuhul isikule näidatakse neile suunatud spetsiifiliste toodete reklaame. "It uses a small, unobtrusive piece of code (pixel) placed on your site to drop an anonymous cookie on the visitor's browser, allowing ad networks to display your ads across other websites." (Criteo). Silmnähtav, et need andmed on siis neile kättesaadavad olnud. Vanemaid inimesi võib see küll suunata raha raiskama asjade peale mis võivad lihtsalt pettus olla. Kui otsitakse midagi ning nähakse Facebookis või mujal, et pakutakse väga madala hinnaga toodet, soovitakse see kohe osta aga tegelikult saadakse ebakvaliteetne toode või langetakse pettuse ohvriks. 

Eesti riiklike nutiteenustega pole eriti tunnetada, et andmeid kuritarvitatakse. Lihtsalt seetõttu, et Eesti infosüsteemid on suhteliselt läbipaistvad ja otsesed. Pole mingeid peidetud konkse. 

Küll aga on minu arvates suureks probleemiks kujunev vanusetuvastus, mis ka Eesti kodanikke mõjutab, mida kasutavad nüüd näiteks X (Twitter) ja soovib ka rakendada Discord. Selle ideega pole eetiliselt küll nii palju probleeme aga sellega küll, et need firmad nõuavad isikuandmeid, mida neile väga kergekäeliselt ei kipuks andma. Oma nägu, ID kaart või pass, biomeetria, väärtuslikud kasutajaandmed. Teada on, et suure tõenäosusega need kas müüakse ära, lekitakse või kuidagi muutmoodi satuvad need ringlusesse ning see, et need firmad seda üha rohkem rakendama hakkavad vanusepiirangute või muude tuvastuste näol, kui tegelikult see on hoopis muude tagamõtetega, pole eriti hea.

Alles paar kuud enne, kui Discord teatas, et soovib hakata kõiki kasutajaid vanusetuvastama, lekkisid nad 70 000 riiklikku ID kaarti, kus olid seotud ka kolmandad osapooled (2025 oktoober). Samuti on teada Facebooki Facebook-Cambridge Analytica skandaalist ning Google kohtuasjast seotud Incognito andmete kogumisega, et andmeid kogutakse, müüakse ja vahetatakse. Andmed on asendanud ning muutunud valuutaks võrreldavad rahaga.

Loodetavasti jääb Eesti tulevikus ka seisma  oma läbipaistvuse poolest andmekasutuse vallas ning jääb oskaks Euroopa Liidu andmekaitse seadustele ning võibolla loob ka oma seadusi sellega seoses firmadele, kes Eesti kodanike andmeid soovivad töödelda. Samas on siiski Eesti kodanikud ka teiste platvormide kasutajad, mida välismaa suurfirmad omavad ning nende andmed ei jää puutumatuks. Siiski hetkel tundub, et Eestis pole asi nii hull, riik on siiski väike ning inimesi vähe. 

Kasutatud allikad:

https://www.bitdefender.com/en-us/blog/hotforsecurity/discord-users-data-stolen-by-hackers-in-third-party-data-breach

https://greatermanchester.ac.uk/blogs/the-cambridge-analytica-scandal-and-what-it-teaches-us

https://www.bbc.com/news/business-68709119

https://www.criteo.com/digital-advertising-glossary/retargeting/#:~:text=Short%20definition:%20Retargeting%20is%20a%20digital%20ad,increases%20the%20chances%20they'll%20return%20and%20convert.