2. Nädal, Interneti kujunemislugu

Interneti algusaegadest on palju muutunud, kuid märksõna "e-post" või selle mõte on üks asi, mis tuli et jääda. 1971 arendas Ray Tomlinson ARPANETis e-posti süsteemi: kui enne sai ainult samale arvutile sõnumit jätta, sai seda teha nüüd ühendatud arvutite vahel. Sündis ühtlasi ka @-märgi kasutus meilis, selle järgi teavad tänapäeval kõik, millega on tegu. Aegamisi kujunesid e-posti protokollid tehnilisteks standarditeks. Seda proovis isegi Inglismaa kuninganna Elizabeth 2 (1976), ning juba kaua aega on olnud e-post eriti formaalse ja professionaalse suhtluse aluseks, või kui on vaja vahetada muud sorti mitte mõttetut infot, mida alati siiski spämmi näol piisavalt leidub. Ehk, interneti laialdasema leviku ajal 90ndtel oli juba e-posti tehnoloogia koos protokollidega kasutajatele töökõlblik ning teenused YAHOOst Google'ni muutsid selle universaalselt populaarseks.


World Wide Web'iga peaaegu paralleelselt arenes nüüdseks peale mõne säiliva entusiasti poolt hallatud serveri väljasurnud Gopher. Mõte oli laialdaselt sama, sirvida faile menüü stiiliga süsteemis, kuid kui avalikkusele vabaks tehtud ja kõigile tasuta WWW populaarsust kogus, polnud Gopher eriti võimeline pikaajaliselt vastu panema. Gopher disainiti kataloogipõhise süsteemina ja sellel ilmnesid raskused veebis laialdase meediasisu töötamisega. WWW graafilised võimalused, hüperteksti ja linkide paindlikkus olid mugavused mida Gopheril polnud, ning lõpuks 1993 teatati plaanist teha Gopher litsentsitasuliseks ning kasutajatele sai ilmseks, et World Wide Web oli mugavam, hõlpsam, visuaalselt köitvam ning tasuta.

Ühtlasi teame, et raha küsimine populaarsusele kaasa ei aita ning juba 1994 oli gopher kadumas.


Kasutatud allikad:


https://www.emailonacid.com/blog/article/email-marketing/history-of-email/

https://www.minnpost.com/business/2016/08/rise-and-fall-gopher-protocol/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. Nädal, Noppeid IT ajaloost

  Revolutsioon IT maastikul Mõelda elust ilma veebivõrguta on praegu puht absurdne, peale inforohkuse ning ühendatuse kaoksid ka paljud asjad mida peame triviaalseks – veebilehed, e-kaubandus, pilvekeskkonnad, internetipangad. Kuid kui Tim-Berners Lee poleks 1989. aastal World Wide Web'i leiutanud, kuidas me tänapäeval toimetaksime? Ei saaks teha internetitellimust Amazonist, vaadata Youtube 'i, postitada sotsiaalmeediasse  ning see on alles kõige väiksem mure. See leiutis oli revolutsiooniline nii tehniliselt kui ka sotsiaalselt, võimaldades ühiskondlike kui ka tehnoloogiliste trendide kasvu ja arengut.  Oma ajast ees fiasko Tänapäevaste telefonide huvitavaid eelkäijaid on mitmeid, kuid kindlasti ei saa märkimata jätta 1993. aasta suvel välja tulnud Apple'i Newtonit. Käekirjatuvastus, kirjutamise võimalus, ARM protsessor, puutetundlik ekraan? Kõik kõlas hästi, kuid 700-900$ vahemikus hind polnud tavakodanikule mõeldav ning peale selle ei töötanud ka tähelepanu keskpunkti...
Lisateave

3. Nädal, Uus meedia

  Lehe lugemine pole ehk eriti enam populaarne, kuid mõned ajalehed on suutnud väga edukalt oma sisu ümber disainida teise formaati.  Mind on alati lummanud New York Times'i poolt tehtud lühivideod, videoesseed või intervjuud, mida aeg ajalt Instagramis, Tiktokis või YouTubes kohata saab, kus neil on väga edukad kanalid. Meelde tuleb selgelt üks videoessee, kus seletati tuumapommi kukkumise järgseid hetki (video link allpool). New York Times jätab oma teistel platvormidel postitatud sisu täpselt oma käekirjaga: elegantne, puhas, samas on sisu väga haarav ning tihti, eriti "Opinion" kanalil, räägivad nad tõeliselt eluliselt või hetkel poliitilisel maastikul põlevatest teemadest millele hädasti vaja tähelepanu pöörata, olgu see sõda või muu kriis. Ehk peale arvamuslugude on ka seal sees faktid ning hariduslik külg mida on hea vaadata ja tore, et faktipõhine, kriitiline ja vajalik sisu postitatakse. Oskuslikult kasutatakse visuaale mis on tänapäeva meedias tähelepanu saamise...
Lisateave

4. Nädal, Info- ja võrguühiskond

 Jälgimiskapitalism ehk andmete kogumine ja müümine on maailmas hetkel suur teema. Euroopas ning ka Eestis kehtib GDPR, ehk isikuandmete kaitse üldmäärus, mille eesmärk on üksikisikute andmeid kaitsta kui neid erasektor töötleb. Eestis enim kasutatud platvormid mis päriselt ka Eesti omad on, on riiklikud infosüsteemid, nt eesti.ee. Mina ise pole eriti täheldanud või olnud mõjutatud jälgimiskapitalismi poolt just Eestis. Enamasti märkan seda suurte tehnoloogiafirmade tasandil. Facebook, Instagram, Google jne.   See on teada, et tihti kasutajate andmeid müüakse, proovitakse saada rohkem raha kasutajate aja ja tähelepanu pealt, võita neid üle oma platvormile ja pakkuda neile võimalikult palju suunatud reklaame. Seda olen ise tähendanud palju, et kui otsin e-poest üht toodet hakkab seejärel YouTubes, Instagramis, Facebookis ja Google veebilehti külastades kohe ainult nendest asjadest reklaame tulema. Seda nähtust kutsutakse märksõnaga "retargeting", üks jälgimiskapitalismi põhios...
Lisateave