6. Nädal, Arvutid ja paragrahvid I

Litsents 


 
Intellektuaalomandi kaitsmiseks on mitmeid viise, kuid kui rääkida näiteks just tarkvarast, kasutatakse litsentse. Litsentse on erinevaid, tasuta kui ka tasulisi, väga erinevate tingimustega. Tihti rakendatakse tasulist litsentsi, mis ei tekita just rõõmu inimestes, kes selle eest ise maksma peavad. Paljud professionaalsed tarkvarad on väga kallid ning näiteks õpilased, kes sooviksid õppida neid kasutama, ei saagi seda teha, sest litsentsi ostmine on liiga kallis. Õnneks pakuvad siiski mõned tarkvarad õpilastele hariduslikul eesmärgil tasuta juurdepääsu, kuid see pole kahjuks igal pool nii, näiteks Autodesk pakub õpilastele tasuta ligipääsu, aga Adobe ei paku. Kallid litsentsid viivad inimesed otsima alternatiivseid viise ning selletõttu otsustavad mõned piraatimise poole pöörduda. Ühtlasi kuna litsentsid võivad sisaldada palju erinevaid tingimusi, võivad nad tihti väga segaseks minna ning kasutajad ei mõista, mida nad tohivad ning mida mitte. Litsentsidel võiksid olla lihtsamad ja ühtlasemad tingimused ning samuti võiks olla eraldi õppijatele universaalne hariduslitsents (see eksisteerib, kuid mitte üldse kõik ei paku seda), mis võimaldaks vähendada takistust õppimisel. Suur osa hariduslitsentsidest piiravad tarkvara kasutust tugevalt nii ajaliselt kui ka limiteerides programmi tööd. Seda litsentsi vormi võiks muuta ühtlasemaks, lihtsamaks ning avatumaks.  

 

Autoriõigus 



Autoriõigus tekib automaatselt, et kaitsta autori loomingut. See on hea, sest keegi ei pea kuhugi midagi registreerima, et oma loomingut kaitsta. Oleneb erinevalt küll riigist, kuid näiteks Euroopa Liidus kestab autoriõigus terve autori elu kui ka 70 aastat pärast tema surma. Kui autor sureb kanduvad õigused edasi pärijatele, mis on enamjaolt positiivne ning kindlasti parem lahendus sellele, et autor või pärijad kaotavad täielikult õigused omandile. Kui 70 aastat möödub muutub looming avalikuks omandiks, mis tähendab, et seda saab vabalt kasutada, et esitada seda uutes meediumites, ümberjutustustes ja muudes vormides, mis on näiteks raamatute ja filmide lugude puhul positiivne. Selle puhul on ka hea see, et pärast avalikuks omandiks muutmist, ei saa keegi sellele uut autoriõigust peale panna (saab ainult juhul kui sellest kasvanud uus looming on piisavalt originaalne). Kuigi samuti on autori nimetamisega pärast loomingu avalikuks omandiks muutumist erinevad reeglid olenevalt paigast, arvan, et oleks alati siiski ilus originaalne autor ära nimetada.  

Kasutatud allikad:

https://europa.eu/youreurope/business/running-business/intellectual-property/copyright/index_en.htm


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. Nädal, Noppeid IT ajaloost

  Revolutsioon IT maastikul Mõelda elust ilma veebivõrguta on praegu puht absurdne, peale inforohkuse ning ühendatuse kaoksid ka paljud asjad mida peame triviaalseks – veebilehed, e-kaubandus, pilvekeskkonnad, internetipangad. Kuid kui Tim-Berners Lee poleks 1989. aastal World Wide Web'i leiutanud, kuidas me tänapäeval toimetaksime? Ei saaks teha internetitellimust Amazonist, vaadata Youtube 'i, postitada sotsiaalmeediasse  ning see on alles kõige väiksem mure. See leiutis oli revolutsiooniline nii tehniliselt kui ka sotsiaalselt, võimaldades ühiskondlike kui ka tehnoloogiliste trendide kasvu ja arengut.  Oma ajast ees fiasko Tänapäevaste telefonide huvitavaid eelkäijaid on mitmeid, kuid kindlasti ei saa märkimata jätta 1993. aasta suvel välja tulnud Apple'i Newtonit. Käekirjatuvastus, kirjutamise võimalus, ARM protsessor, puutetundlik ekraan? Kõik kõlas hästi, kuid 700-900$ vahemikus hind polnud tavakodanikule mõeldav ning peale selle ei töötanud ka tähelepanu keskpunkti...
Lisateave

3. Nädal, Uus meedia

  Lehe lugemine pole ehk eriti enam populaarne, kuid mõned ajalehed on suutnud väga edukalt oma sisu ümber disainida teise formaati.  Mind on alati lummanud New York Times'i poolt tehtud lühivideod, videoesseed või intervjuud, mida aeg ajalt Instagramis, Tiktokis või YouTubes kohata saab, kus neil on väga edukad kanalid. Meelde tuleb selgelt üks videoessee, kus seletati tuumapommi kukkumise järgseid hetki (video link allpool). New York Times jätab oma teistel platvormidel postitatud sisu täpselt oma käekirjaga: elegantne, puhas, samas on sisu väga haarav ning tihti, eriti "Opinion" kanalil, räägivad nad tõeliselt eluliselt või hetkel poliitilisel maastikul põlevatest teemadest millele hädasti vaja tähelepanu pöörata, olgu see sõda või muu kriis. Ehk peale arvamuslugude on ka seal sees faktid ning hariduslik külg mida on hea vaadata ja tore, et faktipõhine, kriitiline ja vajalik sisu postitatakse. Oskuslikult kasutatakse visuaale mis on tänapäeva meedias tähelepanu saamise...
Lisateave

4. Nädal, Info- ja võrguühiskond

 Jälgimiskapitalism ehk andmete kogumine ja müümine on maailmas hetkel suur teema. Euroopas ning ka Eestis kehtib GDPR, ehk isikuandmete kaitse üldmäärus, mille eesmärk on üksikisikute andmeid kaitsta kui neid erasektor töötleb. Eestis enim kasutatud platvormid mis päriselt ka Eesti omad on, on riiklikud infosüsteemid, nt eesti.ee. Mina ise pole eriti täheldanud või olnud mõjutatud jälgimiskapitalismi poolt just Eestis. Enamasti märkan seda suurte tehnoloogiafirmade tasandil. Facebook, Instagram, Google jne.   See on teada, et tihti kasutajate andmeid müüakse, proovitakse saada rohkem raha kasutajate aja ja tähelepanu pealt, võita neid üle oma platvormile ja pakkuda neile võimalikult palju suunatud reklaame. Seda olen ise tähendanud palju, et kui otsin e-poest üht toodet hakkab seejärel YouTubes, Instagramis, Facebookis ja Google veebilehti külastades kohe ainult nendest asjadest reklaame tulema. Seda nähtust kutsutakse märksõnaga "retargeting", üks jälgimiskapitalismi põhios...
Lisateave