7. Nädal, Arvutid ja paragrahvid II

Ärivaraline litsents

Ärivaralise litsentsi tugevaks küljeks võiks lugeda seda, et see võimaldab müüa oma loodud tarkvara ning mitte lähtekoodi avaldada. Keegi ei saa sellest midagi edasi arendada ega seda edasi jagada või müüa, kui just see piiratud moel lubatud pole. See on omaniku otsustada. See on hea viis kuidas oma professionaalset tarkvara müüa ja teha koostööd ettevõtetega ning kontrollida kuidas seda kasutatakse. Puudusteks võiks nimetada tugevat bürokraatilist protsessi mis sellega kaasneb. Regulatsioonid ja seadused erinevad olenevalt riigist ning nende jälgimine ja nendega kooskõlas olemine nõuab ressurssi. Selle litsentsi kasutust võiks eelistada kui müüakse tarkvara ning ei soovita lähtekoodi avaldada, et keegi ei saaks seda muuta ega edasi jagada ilma omaniku soovide jälgimiseta.

GNU GPL

GNU GPLi tugevaks küljeks on see, et ta hoiab koodi avatuna. Kuna kõik, kes soovivad koodi edasi jagada peavad seda tegema sama litsentsi alt, väldib see olukorda, et keegi võtab koodi ning muudab selle suletuks, hakates selle pealt raha teenima. Samas on sellel olemusel ka negatiivne pool. Kui soovitakse teha arendamisel koostööd, ei pruugi mõned seda teha tahta, sest nad ei soovi lähtekoodi avaldada. See litsents on tihti kasutusel kogukonnaprojektides, kus paljud inimesed arendavad. Seda võiks eelistada kui teha projekti millest võiks kasvada midagi, millesse kõik panustada võivad.

BSD

BSD litsents on väga paindlik ning ei ole niiöelda nakkav nagu GPL, ehk saab arendada nii kinniste kui ka avatud projektide raames. Kuid küll on see, et kui jagada oma koodi siis teistel on õigus seda võtta. See võimaldab koodi ära kasutada, ehk näiteks keegi võib selle võtta, teha sellest suletud koodi ja palju suuremal skaalal müüma hakata ilma autorile tagasi panustamata. Võiks eelistada kui arendada näiteks tööriistu ehk kasutus on mõeldud nii kinniste kui ka lahtiste projektide jaoks.