13. Nädal, Teistmoodi IT

 Arvestades, et digitaliseerimine on levinud pea kõikjale on väga päevakohane, et kõik mugavalt arvuteid kasutada saaksid. Arvan, et IT tugilahenduste küsimust ei saa üksnes suunata ühe või teise valdkonna alla - koos võiksid töötada mitmed valdkonnad, et parimaid lahendusi leida. Võib öelda, et teema liigitub erivajadustega inimese abivahendite alla, kuid kuna ühtlasi tegu tehnoloogiaga, on muidugi vajalik, et tehnilised lahendused töötaksid sama hästi nagu igal pool mujal. Oluline on nii kasutatavus kui ka tehnoloogia poole pealt disain. Koos võiksid töötada nii meditsiinitöötajad, erivajadustega inimeste esindajad kui ka tehnoloogiainsenerid, et mõlemad vajalikud nurgad kaetud oleksid ja keegi mõlema poole eest räägiks. 


Hetkel tundub mõistlik süsteem, et ostu toetab riik ning omaosalust makstakse odavamate (või mis suuremal osal hüvitatakse) asjade puhul vähem. Siiski kõigi vajadused on erinevad ning raskematel juhtudel maksavad lahendused palju. On arusaadav, et riik või haigekassa ei saa kõigile selle väljategemist lubada - see oleks ebarealistlik, kuid kui inimene päriselt endale vajalikku abivahendit ei saa lubada, arvan, et oleks hea kui ta saaks suuremat toetust taotleda, mis kataks arvestatava osa vajaminevast kulust.


Samuti võib mõelda ka teistsugustele makselahendustele, näiteks rendile. Madala rendikuluga kallist eset soetada on ka mõttekas, eriti kui rent on tähtajatu. Pikaajaline kulu on sel juhul küll, kuid see on palju paindlikum lahendus ning võimaldab inimestel, kes kohe ei saa suurt summat välja käia, endiselt abivahendit saada. Ka sissetulekupõhist hüvitamist võiks laiemalt kasutada. Kui inimese majanduslik seis ja sissetulekud on suuremad, on võimeline ta oma osa rohkem maksma, kuid kui majanduslik seis on halb, peaks riik hüvitama suurema osa. Siis saab suuremate sissetulekutega inimeste toetamise pealt väikese osa kokku hoida ning sellega maksevõimetumaid inimesi rohkem ostus toetada. 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. Nädal, Noppeid IT ajaloost

  Revolutsioon IT maastikul Mõelda elust ilma veebivõrguta on praegu puht absurdne, peale inforohkuse ning ühendatuse kaoksid ka paljud asjad mida peame triviaalseks – veebilehed, e-kaubandus, pilvekeskkonnad, internetipangad. Kuid kui Tim-Berners Lee poleks 1989. aastal World Wide Web'i leiutanud, kuidas me tänapäeval toimetaksime? Ei saaks teha internetitellimust Amazonist, vaadata Youtube 'i, postitada sotsiaalmeediasse  ning see on alles kõige väiksem mure. See leiutis oli revolutsiooniline nii tehniliselt kui ka sotsiaalselt, võimaldades ühiskondlike kui ka tehnoloogiliste trendide kasvu ja arengut.  Oma ajast ees fiasko Tänapäevaste telefonide huvitavaid eelkäijaid on mitmeid, kuid kindlasti ei saa märkimata jätta 1993. aasta suvel välja tulnud Apple'i Newtonit. Käekirjatuvastus, kirjutamise võimalus, ARM protsessor, puutetundlik ekraan? Kõik kõlas hästi, kuid 700-900$ vahemikus hind polnud tavakodanikule mõeldav ning peale selle ei töötanud ka tähelepanu keskpunkti...
Lisateave

3. Nädal, Uus meedia

  Lehe lugemine pole ehk eriti enam populaarne, kuid mõned ajalehed on suutnud väga edukalt oma sisu ümber disainida teise formaati.  Mind on alati lummanud New York Times'i poolt tehtud lühivideod, videoesseed või intervjuud, mida aeg ajalt Instagramis, Tiktokis või YouTubes kohata saab, kus neil on väga edukad kanalid. Meelde tuleb selgelt üks videoessee, kus seletati tuumapommi kukkumise järgseid hetki (video link allpool). New York Times jätab oma teistel platvormidel postitatud sisu täpselt oma käekirjaga: elegantne, puhas, samas on sisu väga haarav ning tihti, eriti "Opinion" kanalil, räägivad nad tõeliselt eluliselt või hetkel poliitilisel maastikul põlevatest teemadest millele hädasti vaja tähelepanu pöörata, olgu see sõda või muu kriis. Ehk peale arvamuslugude on ka seal sees faktid ning hariduslik külg mida on hea vaadata ja tore, et faktipõhine, kriitiline ja vajalik sisu postitatakse. Oskuslikult kasutatakse visuaale mis on tänapäeva meedias tähelepanu saamise...
Lisateave

4. Nädal, Info- ja võrguühiskond

 Jälgimiskapitalism ehk andmete kogumine ja müümine on maailmas hetkel suur teema. Euroopas ning ka Eestis kehtib GDPR, ehk isikuandmete kaitse üldmäärus, mille eesmärk on üksikisikute andmeid kaitsta kui neid erasektor töötleb. Eestis enim kasutatud platvormid mis päriselt ka Eesti omad on, on riiklikud infosüsteemid, nt eesti.ee. Mina ise pole eriti täheldanud või olnud mõjutatud jälgimiskapitalismi poolt just Eestis. Enamasti märkan seda suurte tehnoloogiafirmade tasandil. Facebook, Instagram, Google jne.   See on teada, et tihti kasutajate andmeid müüakse, proovitakse saada rohkem raha kasutajate aja ja tähelepanu pealt, võita neid üle oma platvormile ja pakkuda neile võimalikult palju suunatud reklaame. Seda olen ise tähendanud palju, et kui otsin e-poest üht toodet hakkab seejärel YouTubes, Instagramis, Facebookis ja Google veebilehti külastades kohe ainult nendest asjadest reklaame tulema. Seda nähtust kutsutakse märksõnaga "retargeting", üks jälgimiskapitalismi põhios...
Lisateave