14. Nädal, Admeturve
Arvan, et üheks suuremaks IT turvariskiks võiks pidada inimlikku faktorit, manipulatsiooni ning pahatahtlikku käitumist. Turvaauke saab parandada, süsteeme tugevdada (muidugi ei tähenda see täielikku turvalisust), kuid raske on inimeste käitumist muuta, sest sellele pole nii lihtsat universaalset lahendust. Arvan, et alati on riskifaktor selles, et pahatahtlikud inimesed leiavad oma ohvriteks neid, kes pole kõige suuremad asjatundjad, neilt saab pressida välja raha, olulist infot, saab manipuleerida või maskeeruda tuntud organisatsiooni nime taha. Raske on näiteks vanematel inimestel läbi näha, miks peaks panga nime alt tulema petukiri. Kuid sellised petuskeemid arenevad pidevalt uutele tasemetele ning juba ammu ei pea ohver olema tehnoloogiakauge inimene, et pettuse ohvriks sattuda.
Tehnoloogia küljelt saab selles vallas ka üht teist ette võtta. Näiteks spam filtrid e-postis on hea viis kuidas kahtlaseid kirju eemale hoida, kuid ikkagi pääsevad hästi maskeerunud kirjad sealt läbi. Samuti on heaks meeldetuletuseks hoiatused lehekülje poolt kui kasutatakse linke, et kuhugi sisse logida ("Logi siin sisse vaid siis kui sa ametlikult lingilt siia tulid"). Samuti on kahtlaste linkide blokeerimine ning kasutajale sellest teatamine hea omadus, sest siis saab ka natuke vähem tähelepanelik kasutaja ettevaatlikust rakendada.
Suur tähtsus on ka kasuliku info ja ettevaatlikkuse jagamises. Sellest probleemist rääkimine ning inimeste harimine on teinud rahvast teadlikumaks ning ettevaatlikumaks. Kindlasti pole mure kuhugi kadunud aga õnneks mõtlevad inimesed siiski rohkem läbi oma tegevusi ning langevad vähem pettuse ohvriteks, kui nad oskavad petturite "sümptomeid" tuvastada. Samuti kirjutatakse tihti uudistes ja mujal, kui juba teada, et suurele hulgale inimestele on näiteks Omniva alt petukirju laekunud, et olla ettevaatlik.
Muidugi ei piisa teiste tarkusest, vaid on vaja ka enda oma. Siinkohal võiksid kõik inimesed teada mitut asja. Nimelt võiks paroolid olla päriselt turvalised ehk pikad, suvalised ning mitte sisaldada oma nime, sünnipäeva või muud ebaturvalist ning lihtsat infot. Samuti võiks paroole vahetada ning igal kontol ei tohi olla sama parool, eriti kui need kontod on seotud, näiteks e-posti aadress ja sellel autentimist kasutav teise teenuse konto. Samuti peab olema mõistetav, et kui tegemist ametlike tegemistega, ei küsita privaatset infot ja panganumbreid niisama lihtsalt. Praeguse aja petuskeemidega pole asi enam nii mustvalge, kuid tuleks kindlasti teada, et olulist infot sisestada ainult usaldatud veebilehte pärast selle kontrollimist, et tegu poleks duplikaadiga ja kindlasti mitte sms-i teel.
Kommentaarid
Postita kommentaar