VABA TEEMA: Kas sotsiaalmeediakeeld noortele on õige?

 2025. aasta lõpus jõustus Austraalias seadus, mis piirab alla 16-aastaste ligipääsu sotsiaalmeediaplatvormidele. Keelatud on näiteks TikTok, Instagram, Snapchat ja Facebook. Austraalia oli üks esimesi riike, kes selle vastuolulise seaduse vastu võttis ning selle idee kasutamise üle on spekuleerinud ka muud riigid. 

Mis oli sellise seaduse eesmärgiks? Eelkõige sooviti sellega kaitsta noorte ja laste vaimset tervist, vähendada küberkiusamist ja selle mõju lastele, vältida sõltuvust, hoida eemale noori kahjulikust sisust  ning algoritmide mõjust, mis on teatavasti disainitud kasutaja tähelepanu ja aega tõmbama. Austraalia valitsus väitis eelkõige, et sotsiaalmeedia mõjutab negatiivselt noorte vaimset tervist ja tekitab ärevust. 

Kas sotsiaalmeedia mõju noortele on nii negatiive, kui väidetakse? Isiklikult kritiseerin tugevalt ideed, et midagi sellist nagu sotsiaalmeedia lihtsalt ära keelata. Sotsiaalmeedia on koht, kus on koos igasugused erinevad inimesed kes moodustavad kogukondi, mida ilma selleta ei leiakski. See aitab noortel leida ja ühenduda inimestega, kellel on ühised huvid või hobid. Ühtlasi aitab sotsiaalmeedia ennast väljendada, on koht kuhu jagada oma loomingut, sealt õppida ja olla ühenduses erinevate kohtadega maailmas. Uudised ja kiire info levik, mida sotsiaalmeedia võimaldab, laiendab tohutult silmaringi ning võimaldab noortel olla teadlikumad ja targemad. Ühtlasi on sotsiaalmeedia ärakeelamine mõnes mõttes justkui nende digiühiskonnast välja isoleerimine. Sotsiaalmeedia on koht kus suheldakse, leitakse sõpru ja kui see keelatakse ära, võib see paljusid noori väga tugevalt mõjutada. 

Siit tekib küsimus, et kellel on päriselt õigus selliseid otsuseid teha? Arvan, et riik ei saa võtta hoiakut, et laste kaitsmiseks peab ära keelama midagi nagu sotsiaalmeedia. Kõik noored on erinevad ja neid ei saa panna ühte kokku, kõik ei ole samamoodi mõjutatud. Arvan, et tegelikult peaksid otsustama vanemad, mida teha, kui laps on häiritud sotsiaalmeediast või teda seal kiusatakse. Riigi poolt võiks pakkuda näiteks koolis harivat infot sotsiaalmeedia mõjudest ja kuidas eneseteadlikult negatiivseid külgi vältida ja teadlikult seda kasutada, kuid arvan, et noorte isoleerimine neile väga olulisel ajal elust pole õige. 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. Nädal, Noppeid IT ajaloost

  Revolutsioon IT maastikul Mõelda elust ilma veebivõrguta on praegu puht absurdne, peale inforohkuse ning ühendatuse kaoksid ka paljud asjad mida peame triviaalseks – veebilehed, e-kaubandus, pilvekeskkonnad, internetipangad. Kuid kui Tim-Berners Lee poleks 1989. aastal World Wide Web'i leiutanud, kuidas me tänapäeval toimetaksime? Ei saaks teha internetitellimust Amazonist, vaadata Youtube 'i, postitada sotsiaalmeediasse  ning see on alles kõige väiksem mure. See leiutis oli revolutsiooniline nii tehniliselt kui ka sotsiaalselt, võimaldades ühiskondlike kui ka tehnoloogiliste trendide kasvu ja arengut.  Oma ajast ees fiasko Tänapäevaste telefonide huvitavaid eelkäijaid on mitmeid, kuid kindlasti ei saa märkimata jätta 1993. aasta suvel välja tulnud Apple'i Newtonit. Käekirjatuvastus, kirjutamise võimalus, ARM protsessor, puutetundlik ekraan? Kõik kõlas hästi, kuid 700-900$ vahemikus hind polnud tavakodanikule mõeldav ning peale selle ei töötanud ka tähelepanu keskpunkti...
Lisateave

3. Nädal, Uus meedia

  Lehe lugemine pole ehk eriti enam populaarne, kuid mõned ajalehed on suutnud väga edukalt oma sisu ümber disainida teise formaati.  Mind on alati lummanud New York Times'i poolt tehtud lühivideod, videoesseed või intervjuud, mida aeg ajalt Instagramis, Tiktokis või YouTubes kohata saab, kus neil on väga edukad kanalid. Meelde tuleb selgelt üks videoessee, kus seletati tuumapommi kukkumise järgseid hetki (video link allpool). New York Times jätab oma teistel platvormidel postitatud sisu täpselt oma käekirjaga: elegantne, puhas, samas on sisu väga haarav ning tihti, eriti "Opinion" kanalil, räägivad nad tõeliselt eluliselt või hetkel poliitilisel maastikul põlevatest teemadest millele hädasti vaja tähelepanu pöörata, olgu see sõda või muu kriis. Ehk peale arvamuslugude on ka seal sees faktid ning hariduslik külg mida on hea vaadata ja tore, et faktipõhine, kriitiline ja vajalik sisu postitatakse. Oskuslikult kasutatakse visuaale mis on tänapäeva meedias tähelepanu saamise...
Lisateave

4. Nädal, Info- ja võrguühiskond

 Jälgimiskapitalism ehk andmete kogumine ja müümine on maailmas hetkel suur teema. Euroopas ning ka Eestis kehtib GDPR, ehk isikuandmete kaitse üldmäärus, mille eesmärk on üksikisikute andmeid kaitsta kui neid erasektor töötleb. Eestis enim kasutatud platvormid mis päriselt ka Eesti omad on, on riiklikud infosüsteemid, nt eesti.ee. Mina ise pole eriti täheldanud või olnud mõjutatud jälgimiskapitalismi poolt just Eestis. Enamasti märkan seda suurte tehnoloogiafirmade tasandil. Facebook, Instagram, Google jne.   See on teada, et tihti kasutajate andmeid müüakse, proovitakse saada rohkem raha kasutajate aja ja tähelepanu pealt, võita neid üle oma platvormile ja pakkuda neile võimalikult palju suunatud reklaame. Seda olen ise tähendanud palju, et kui otsin e-poest üht toodet hakkab seejärel YouTubes, Instagramis, Facebookis ja Google veebilehti külastades kohe ainult nendest asjadest reklaame tulema. Seda nähtust kutsutakse märksõnaga "retargeting", üks jälgimiskapitalismi põhios...
Lisateave