VABA TEEMA: Kuhu liigub tehisintellekti varjus tavakasutajale tehnoloogia kättesaadavus?


Tehisintellekt on viimastel aastatel hüppeliselt arenenud, puudutades pea kõiki valdkondi. Üks muutus, mis on rohkem märgatavaks muutunud, on ressursid, mida tehisintellekti arendamine sellise tempoga tegelikult kasutab ja rahaline mõju, mida see kaasab.  

2025. aasta detsembris teatas Micron, et lõpetab Cruciali tarbijaliini, et suunata oma müük tehisintellekti kiiresti arenevale turule, et vajadust leevendada. Olles üks suuremaid mälukiipide tootjaid, oli hinnamuutus tuntav kohe. RAMi hinnad on väga tugevalt kõikunud ja kohtades ka mitmekordistunud, tekitades paljudes inimestes muret. Nvidia on samuti suunanud oma ressursid tehisintellekti suunas ning vaikselt nihkunud eemale tarbijariistvara poolt, mis on samuti GPU hindasid tõstnud. Ühtlasi võib nimetada veel Samsung, SK Hynix kelle tegevused on tavakasutajat mõjutanud. 

Mida peaks sellest arvama tavakasutaja? Esmakätt tunnevad ennast mõjutatuna inimesed, kes päriselt ise kasutavad võimsamaid arvuteid, töö jaoks, hobiks, mängimiseks jne. Kui eraisikuna ise oma arvutid komplekteerida ja vaadata hindu, mis on mitmekordistunud tekib raske olukord, kõike mida sooviks ei saa alati enam lubada. Kuhu liigub see maailm kasutaja jaoks, kes soovib jätkata võimsa tehnoloogia kasutamist, kui kõik tootjad justkui liiguvad tehisintellekti poolele üle?

Realistlikult saab lähiajal eeldada, et riistvara ongi kallim ning mõningatel toodetel kättesaadavus on väiksem. Tavakasutaja jaoks tähendab see, et sülearvutid, riistvara, telefonid, mänguseadmed ja muud nutiseadmed muutuvad kallimaks, sest komponentide hind tõuseb. 

Kas lahendusi peale AI mulli lõhkemise on? Kõige otsesem lahendus oleks tootmisvõimsust suurendada. Kui tootmist tuleks piisavalt juurde, võivad hinnad stabiliseeruda, kuid AI nõudlus ja areng kasvab endiselt hüppeliselt ning limiteeritud tehnikaga tehaste ehitamine pole lihtne, odav, alati võimalik ega ka piisavalt kiire, et kohe probleemi lahendada. 

Samuti on räägitud pilve liikumisest kui uuest võimalusest pakkuda tarbijale võimalusi kasutada tehnoloogiat, mida nad ilmselt ei jaksaks osta. Selle põhimõttega ei omaks inimene riistvara vaid rendib arvutusvõimsust, olgu see siis mängimise, renderdamise või tööjaamade näol. Kuigi see lahendus töötab (näiteks GeForce Now on hea alternatiiv neile, kes ei jaksa kallimat arvutit lubada), eeldab see, et kasutaja ei oma seda päriselt. 

Tehisintellekti kiire areng on loonud olukorra, kus konkurents turul on muutunud ning mõjutab tavakasutajat negatiivselt. Kui tootjad keskenduvad rohkem AI ja suurte andmekeskuste nõudlusele, jääb tarbijariistvara teisejärguliseks ning hinnad võivad püsida kõrged. See tekitab küsimuse, kelle huvides see areng üldse toimub?

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. Nädal, Noppeid IT ajaloost

  Revolutsioon IT maastikul Mõelda elust ilma veebivõrguta on praegu puht absurdne, peale inforohkuse ning ühendatuse kaoksid ka paljud asjad mida peame triviaalseks – veebilehed, e-kaubandus, pilvekeskkonnad, internetipangad. Kuid kui Tim-Berners Lee poleks 1989. aastal World Wide Web'i leiutanud, kuidas me tänapäeval toimetaksime? Ei saaks teha internetitellimust Amazonist, vaadata Youtube 'i, postitada sotsiaalmeediasse  ning see on alles kõige väiksem mure. See leiutis oli revolutsiooniline nii tehniliselt kui ka sotsiaalselt, võimaldades ühiskondlike kui ka tehnoloogiliste trendide kasvu ja arengut.  Oma ajast ees fiasko Tänapäevaste telefonide huvitavaid eelkäijaid on mitmeid, kuid kindlasti ei saa märkimata jätta 1993. aasta suvel välja tulnud Apple'i Newtonit. Käekirjatuvastus, kirjutamise võimalus, ARM protsessor, puutetundlik ekraan? Kõik kõlas hästi, kuid 700-900$ vahemikus hind polnud tavakodanikule mõeldav ning peale selle ei töötanud ka tähelepanu keskpunkti...
Lisateave

3. Nädal, Uus meedia

  Lehe lugemine pole ehk eriti enam populaarne, kuid mõned ajalehed on suutnud väga edukalt oma sisu ümber disainida teise formaati.  Mind on alati lummanud New York Times'i poolt tehtud lühivideod, videoesseed või intervjuud, mida aeg ajalt Instagramis, Tiktokis või YouTubes kohata saab, kus neil on väga edukad kanalid. Meelde tuleb selgelt üks videoessee, kus seletati tuumapommi kukkumise järgseid hetki (video link allpool). New York Times jätab oma teistel platvormidel postitatud sisu täpselt oma käekirjaga: elegantne, puhas, samas on sisu väga haarav ning tihti, eriti "Opinion" kanalil, räägivad nad tõeliselt eluliselt või hetkel poliitilisel maastikul põlevatest teemadest millele hädasti vaja tähelepanu pöörata, olgu see sõda või muu kriis. Ehk peale arvamuslugude on ka seal sees faktid ning hariduslik külg mida on hea vaadata ja tore, et faktipõhine, kriitiline ja vajalik sisu postitatakse. Oskuslikult kasutatakse visuaale mis on tänapäeva meedias tähelepanu saamise...
Lisateave

4. Nädal, Info- ja võrguühiskond

 Jälgimiskapitalism ehk andmete kogumine ja müümine on maailmas hetkel suur teema. Euroopas ning ka Eestis kehtib GDPR, ehk isikuandmete kaitse üldmäärus, mille eesmärk on üksikisikute andmeid kaitsta kui neid erasektor töötleb. Eestis enim kasutatud platvormid mis päriselt ka Eesti omad on, on riiklikud infosüsteemid, nt eesti.ee. Mina ise pole eriti täheldanud või olnud mõjutatud jälgimiskapitalismi poolt just Eestis. Enamasti märkan seda suurte tehnoloogiafirmade tasandil. Facebook, Instagram, Google jne.   See on teada, et tihti kasutajate andmeid müüakse, proovitakse saada rohkem raha kasutajate aja ja tähelepanu pealt, võita neid üle oma platvormile ja pakkuda neile võimalikult palju suunatud reklaame. Seda olen ise tähendanud palju, et kui otsin e-poest üht toodet hakkab seejärel YouTubes, Instagramis, Facebookis ja Google veebilehti külastades kohe ainult nendest asjadest reklaame tulema. Seda nähtust kutsutakse märksõnaga "retargeting", üks jälgimiskapitalismi põhios...
Lisateave