ITSPEA2026

Ärivaraline litsents Ärivaralise litsentsi tugevaks küljeks võiks lugeda seda, et see võimaldab müüa oma loodud tarkvara ning mitte lähtekoodi avaldada. Keegi ei saa sellest midagi edasi arendada ega seda edasi jagada või müüa, kui just see piiratud moel lubatud pole. See on omaniku otsustada. See on hea viis kuidas oma professionaalset tarkvara müüa ja teha koostööd ettevõtetega ning kontrollida kuidas seda kasutatakse. Puudusteks võiks nimetada tugevat bürokraatilist protsessi mis sellega kaasneb. Regulatsioonid ja seadused erinevad olenevalt riigist ning nende jälgimine ja nendega kooskõlas olemine nõuab ressurssi. Selle litsentsi kasutust võiks eelistada kui müüakse tarkvara ning ei soovita lähtekoodi avaldada, et keegi ei saaks seda muuta ega edasi jagada ilma omaniku soovide jälgimiseta. GNU GPL GNU GPLi tugevaks küljeks on see, et ta hoiab koodi avatuna. Kuna kõik, kes soovivad koodi edasi jagada peavad seda tegema sama litsentsi alt, väldib see olukorda, et keegi võtab koodi ni...

Litsents    Intellektuaalomandi kaitsmiseks on mitmeid viise, kuid kui rääkida näiteks just tarkvarast, kasutatakse litsentse. Litsentse on erinevaid, tasuta kui ka tasulisi, väga erinevate tingimustega. Tihti rakendatakse tasulist litsentsi, mis ei tekita just rõõmu inimestes, kes selle eest ise maksma peavad. Paljud professionaalsed tarkvarad on väga kallid ning näiteks õpilased, kes sooviksid õppida neid kasutama, ei saagi seda teha, sest litsentsi ostmine on liiga kallis. Õnneks pakuvad siiski mõned tarkvarad õpilastele hariduslikul eesmärgil tasuta juurdepääsu, kuid see pole kahjuks igal pool nii, näiteks Autodesk pakub õpilastele tasuta ligipääsu, aga Adobe ei paku. Kallid litsentsid viivad inimesed otsima alternatiivseid viise ning selletõttu otsustavad mõned piraatimise poole pöörduda. Ühtlasi kuna litsentsid võivad sisaldada palju erinevaid tingimusi, võivad nad tihti väga segaseks minna ning kasutajad ei mõista, mida nad tohivad ning mida mitte. Litsentsidel võiksid ...

  1.  Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust. Arvan, et teiste inimeste aja austamine ning nende võrguühendusega arvestamine on mõte, millele keegi pigem tänapäeval liiga palju ei mõtle. Kui vanasti oli andmemaht väga piiratud ning internet eelkõige tähtsate teadmiste jagamiseks, pole see enam alati nii. Samuti on kasutajaskond tohutult suurenenud. Ühtlasi ei pööra inimesed paljudes kohtades enam eriti võrguühenduse säästmisele tähelepanu, või on seda raske kogemata ära raisata. Tänapäeval on vältimatu mõttetute asjade jagamine, sest see on osa tänasest suhtluskultuurist. Sõpradele 'reelide', lühivideote või naljakate piltide saatmist võib pidada vägagi mõttetuks ja aegaraiskavaks tegevuseks (eriti kui neid reele laekub päevas 99+), kuid seegi pole mõeldud nii, et nüüd sõber kõik nad järjest ära vaatab. Pigem, et kellel aega on see vaatab mida tahab. See on muutunud väga normaalseks osaks suhtluskultuurist internetis, isegi, kui see on päris asjatu tegevus. Siiski, on täi...

 Jälgimiskapitalism ehk andmete kogumine ja müümine on maailmas hetkel suur teema. Euroopas ning ka Eestis kehtib GDPR, ehk isikuandmete kaitse üldmäärus, mille eesmärk on üksikisikute andmeid kaitsta kui neid erasektor töötleb. Eestis enim kasutatud platvormid mis päriselt ka Eesti omad on, on riiklikud infosüsteemid, nt eesti.ee. Mina ise pole eriti täheldanud või olnud mõjutatud jälgimiskapitalismi poolt just Eestis. Enamasti märkan seda suurte tehnoloogiafirmade tasandil. Facebook, Instagram, Google jne.   See on teada, et tihti kasutajate andmeid müüakse, proovitakse saada rohkem raha kasutajate aja ja tähelepanu pealt, võita neid üle oma platvormile ja pakkuda neile võimalikult palju suunatud reklaame. Seda olen ise tähendanud palju, et kui otsin e-poest üht toodet hakkab seejärel YouTubes, Instagramis, Facebookis ja Google veebilehti külastades kohe ainult nendest asjadest reklaame tulema. Seda nähtust kutsutakse märksõnaga "retargeting", üks jälgimiskapitalismi põhios...

  Lehe lugemine pole ehk eriti enam populaarne, kuid mõned ajalehed on suutnud väga edukalt oma sisu ümber disainida teise formaati.  Mind on alati lummanud New York Times'i poolt tehtud lühivideod, videoesseed või intervjuud, mida aeg ajalt Instagramis, Tiktokis või YouTubes kohata saab, kus neil on väga edukad kanalid. Meelde tuleb selgelt üks videoessee, kus seletati tuumapommi kukkumise järgseid hetki (video link allpool). New York Times jätab oma teistel platvormidel postitatud sisu täpselt oma käekirjaga: elegantne, puhas, samas on sisu väga haarav ning tihti, eriti "Opinion" kanalil, räägivad nad tõeliselt eluliselt või hetkel poliitilisel maastikul põlevatest teemadest millele hädasti vaja tähelepanu pöörata, olgu see sõda või muu kriis. Ehk peale arvamuslugude on ka seal sees faktid ning hariduslik külg mida on hea vaadata ja tore, et faktipõhine, kriitiline ja vajalik sisu postitatakse. Oskuslikult kasutatakse visuaale mis on tänapäeva meedias tähelepanu saamise...

Interneti algusaegadest on palju muutunud, kuid märksõna "e-post" või selle mõte on üks asi, mis tuli et jääda. 1971 arendas Ray Tomlinson ARPANETis e-posti süsteemi: kui enne sai ainult samale arvutile sõnumit jätta, sai seda teha nüüd ühendatud arvutite vahel. Sündis ühtlasi ka @-märgi kasutus meilis, selle järgi teavad tänapäeval kõik, millega on tegu. Aegamisi kujunesid e-posti protokollid tehnilisteks standarditeks. Seda proovis isegi Inglismaa kuninganna Elizabeth 2 (1976), ning juba kaua aega on olnud e-post eriti formaalse ja professionaalse suhtluse aluseks, või kui on vaja vahetada muud sorti mitte mõttetut infot, mida alati siiski spämmi näol piisavalt leidub. Ehk, interneti laialdasema leviku ajal 90ndtel oli juba e-posti tehnoloogia koos protokollidega kasutajatele töökõlblik ning teenused YAHOOst Google'ni muutsid selle universaalselt populaarseks. World Wide Web'iga peaaegu paralleelselt arenes nüüdseks peale mõne säiliva entusiasti poolt hallatud serve...